Altja o­n väike rannaküla Eesti põhjarannikul.  Siin o­n näide kunagisest ja ka praegusest kalurikülast -ja elulaadist, ta o­n nii-öelda elav rannaküla.

Altja oli kunagi kõrtsiderikas koht. 19 sajani algul asus neid siin 3. Esimene neist (mainitud  1875. a.) oli Paarma Kõrts o­n säilinud tänaseni ning kannab praegu Altja Mäekõrtsi nime.

Lahemaa rahvuspargis asuvasse mereäärsesse kalurikülla satuvad inimesed enamasti teekonnal Võsule, Käsmu või lähikaudseid mõisaid (Palmse, Vihula, Sagadi) uudistama. Altjas jäädakse tavaliselt pidama rookatusega rannakõrtsi juures, küla keskel. Kõht täis, kääksutatakse meelsasti ka külakiike, mille hoog paneb nõrganärvilisemad hirmust kiljuma.

Sootuks harvemini satutakse aga mereäärsele kruusateele, mis viib vanade võrgukuuride vahele.

• Võrgukuurid - Põllumaad olid Altjal nagu ka teisteski rannakülades väikesed ja liivased, need üksi ei suutnud rahvast ära toita. Leivakõrvase pidi andma meri. Kala käidi ranna ligidal, õhtul viidi võrgud merre ja hommikul toodi välja.
Võrgukuurid taastati 1973-74 aastatel vanade fotode järgi, mis olid võrgukuuridest säilinud ja Altja elanike mälestuste põhjal. Võrgukuure ehitasid enamasti laevameeskonnad, mis koosnesid erinevatest perekondadest pärit meestest, kellel olid sama suurusega kalavõrgud. Lisaks võrkude kuivatamisele hoiti võrgukuurides ka kalastustarbeid. Käesoleval ajal võrgukuurid ei ole kasutusel.

• Õnnekivi kuhil -  Võrgukuuride lähedal kõrgub ka õnne tõotav kivihunnik, mis, tõsi küll, jääb oma nimekaimule Käsmu rannas suuruselt alla. Need, kes o­n soovinud elujärge kiviviskega parandada, o­n juba kõik ümbruskonna kopsakamad kivid kokku tassinud. Peenemat kiviklibu leidub mereäärsel ribal siiski veel küllaga. Õnnekivi hunnikusse poetaja ei tohi mingil juhul oma soovi kellelegi välja lobiseda, muidu ei lähe see täide. Kivi ei tasu heita ka suure hooga, muidu põrkab see peagi viskajani tagasi. Noorikud, kes kive visates emaks saamisest unistavad, võivad peagi minna sealsamas asuva Titekivi ehk Suurkivi taha.

• Titekivi - Kohalik legend räägib, et just selle alt o­n pärit kõik Altja lapsed. Kes aga omale õde või venda soovib, võib seda vaikselt koputamas käia.

• Kaluriküla ja -majakesed - Väikese Altja rannaküla, mille ajalugu ulatub 15. sajandi keskele, põhjalikuks uudistamiseks piisab tunnikesest. Ent terane jalutaja saab sügavaid elamusi nii loodusest kui mõneti muinasjutulisi piparkoogimajakesi meenutavatest rannataludest.

• Matkarajad:

• Lahemaa Rahvuspargis Sagadi - Altja tee ääres asub ligi viie kilomeetrine Oandu loodusmetsarada, Loodusrajal on huvipunktid, kus tutvustatakse iidset metsa, selle elustikku ja Läänemere arengustaadiumite pinnavorme. Niiskemates kohtades kergendab liikumist laudrada, järsematele tõusudele on rajatud trepid. Talvel lookleb seal suusarada. Oandu loodusmetsarada jääb Sagadi mõisast kolme kilomeetri kaugusele Altja tee äärde. Raja läbimiseks läheb kuni paar tundi. Kliki kaardil.

• Altja jõe ääres, poolteist kilomeetrit Altjalt Sagadi poole asub  Koprarada. Selle õpperaja pikkus on veidi alla kilomeetri ja raja läbimiseks kulub pool tundi. Niiskele pinnasele on rajatud laudteed ja trepid. Rada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinseid elukooslusi, näiteks kopraid ja nende tegevust. Kobraste järgi rada saanud ka oma nime. Oandu paisjärvest alates on jõgi uuristanud mõnes kohas üle 10 m sügavuse oru läbi rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Kliki kaardil.

meri 700 m	Vergi sadam 2 km
Kaunid matkarajad 1,5 -3 km	Sagadi mõis 5 km
Palmse mõis 12 km	Vihula mõis 7 km